Inimesed on erinevad

Täna rääkisime kolmanda klassiga inimeseõpetuse tunnis erivajadustest. Õppimisega ettetulevaid erivajadusi mõistsime küll, päris andekaid ehk geeniuseid me pole küll kohanud, kuid õpiraskused või käitumisraskused tulid tuttavad ette.

Aga kuidas mõista nägemispuudega inimesi? Eks ikka proovides natuke aega pime olla.
Kõigepealt proovisime punktkirja lugeda.

 Siis tuli üles leida oma eesti keele õpik.

 Proovisime ka liikuda pimedana. Loomulikult polnud meil spetsiaalset pimedakeppi, kasutasime tahvlijoonlaudu ning harjavart (kõik pääsesid õnneks sinikateta!)

 Lõpuks tuli õpetajate tuppa jõuda - Tauri ja Martin said sellega esimestena hakkama.

 Ja tagasi klassi:

Pimedana elamise tunnistasid lapsed väga keeruliseks, samas oli põnev proovida pime olla. Neljas klass ei saanud loomulikult kehvem olla ning proovis veel rohkem "pime" olla. Retit talutas õpetaja ja esimese klassi tüdrukud sööklani, kus selgus, et nägemata söömine on see veel kõige keerulisem ülesanne. Loodame, et meie "pimedad" täna ikka kodu üles leiavad...