Tänane päev oli väga põnev ja jälle õppisime nii-nii palju! Külastasime kahte kohalikku, Kambja vallas asuvat ettevõtet.
Kõigepealt läksime Andre tallu - õige oleks vist öelda lausa farm. Kokku on selles farmis umbes 300 lehma ning päevas saadakse neilt 5 tonni piima!
Mitmed hoidsid algul lauta sisenedes sõrmedega nina kõvasti kinni, aga lõpuks tuli ju käsi lehmade patsutamiseks ja saia söötmiseks kasutada, nii et harjumatud lõhnad ununesid lõpuks sootuks.
Uskumatu, et selles suures laudas ei tööta ühtegi lüpsjat! Iga lehm läheb ise lüpsiroboti juurde ning samal ajal, kui masin lehma lüpsab, märgib arvuti üles lehma kaalu, temperatuuri, piimakoguse, mäletsemishulga, tervisliku seisundi ja veel palju muud infot! Päris naljakas oli näha, kuidas ennast lüpsta lasta soovijad lehmad kenasti järjekorda sättisid. Lehmad tunnevad ise, millal oleks õige aeg lüpsile minna. Kõige rohkem piima andev lehm - päevas 65 l piima! - teeb seda lausa 5 korda päevas.
Muidugi oli laudas ka põnevaid masinaid ja traktoreid igat masti.
Vasikad meeldisid meile eriti ja nii mõnigi laenas oma sõrme lutiks.
Mis laudas käimine see on, kui värsket külma piima juua ei saa! Väga sobilikku sorti - lehmakese - kommi saime ka.
Andre talu avaldas meile suurt muljet ja ära tulles lubas tubli kolmveerand meist tulevikus sinna tööle minna. Tore uudis on ka see, et plaanis on korraliku ja lubaduse järgi tõeliselt hea juustu tootmisega alustada - siis vist peame degusteerima minema, eks?!
Seejärel sõitsime
OÜ Sakkosele külla. Muidugi oli siin palju põnevaid masinaid ja aparaate, aga eelkõige saime teada, mida kõike puiduga teha saab. Saime teada, kuidas seda immutatakse, hööveldatakse, kuivatatakse, küttepuudeks lõhutakse ja seejärel pakitakse, laudadeks "lõigutakse" ja veel muud.
Kui laudas tuli mõnel nina kinni hoida, siis nüüd pidi mõnes töökojas hoopis kõrvu katma.
Mõlemad ettevõtted olid väga huvitavad ja põnevad kohad. Tundus küll, et mitme poisi süda ja poolehoid läks lõpuks ikkagi Sakkosele:)
No comments:
Post a Comment