Eelmisel teisipäeval käisime Kiidjärvel Valgesoo õpperajal. Õppekäigu nimi oli "Rabast põlismetsa". Veel imetoredamaks tegi meie väljasõidu väga-väga ilus ilm, päike paistis mõnusalt ja kõik meie ümber oli nii nii ilus.
Fotoreportaaž on siin:
 |
| Kõigepealt ronisime vapralt vaatetorni |
 |
| Need kõige julgemad, kes päris üles jõudsid, said nautida imelist vaadet rabast, mida kohe läbima pidime hakkama |
 |
| Tanel on murelik - kuidagi raskevõitu tundub see eesseisev teekond... |
 |
| Oli vähe küsimusi, millele Triinu vastata ei osanud |
 |
| Need, kes hindasid pigem jalad kindlal maal olekut, paistsid kõrgelt vaid kribukestena |
 |
| Iga samm meie reisist oli Õppimine |
 |
| Oh, kui need poisid ka koolimajas nii uudishimulikult uusi asju kuulama trügiksid... |
 |
| "Ohsaa..." |
 |
| Lõputuna näiv laudtee möödus märkamatult, kui iga natukese aja pärast midagi huvitavat vaadata või kuulata sai |
 |
| Õpetaja Õnne õngitses püüdlikult õppevahendeid, et pärast klassis kõike üle korrata |
 |
| Soovijad võisid jõhvikaid suhu pista |
 |
| Liiga palju sinikaid aga võib hoopis pea valutama panna |
 |
| Rabast läbi, jõudsime põlismetsa |
 |
| Retkejuht rääkis palju põnevat laanekuklaste elust |
 |
| Isegi puukoore all oleva uurisime läbi |
 |
| Retke lõpus mängisime äraarvamise mängu - igaühel oli kaardike mõne rabataime või -loomaga. Kirjelduse järgi pidid teised ära arvama, kelle või millega on tegu. |
 |
| Kumb on keerulisem - kirjeldada või arvata? |
 |
| Väsinud, aga täitsa rahulolevad |
No comments:
Post a Comment